skip to Main Content
EESTI
Sinu õigused vähihaige inimese hooldajana
Hooldajale teadmiseks

Vähihaige inimese hooldajana on vaatlusel all pereliige või lähedane, kes vahetult on võtnud vastutuse osaleda hoolduse korraldamisel.

Omastehooldaja on igas vanuses inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma pereliiget või lähedast, kel on tuvastatud krooniline haigus, puue või muu pikaajaline tervise puudujääk või hooldusvajadus, tehes seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd.

Hooldajad, kes hoolitsevad ka enda vajaduste eest ja saavad vajaliku info, abi ja toetuse, on paremini ette valmistatud enda lähedase eest hoolitsemiseks.

Õigus teabele

Hooldajale on oluline, et teda kaasatakse hoolduse korraldamisel võimalikult varakult. Tihti on see seotud vähihaige enda valmidusega olla avatud lähedaste suhtes.

Hooldaja on lüliks vähihaige ja ravimeeskonna vahel. Ravimeeskond võib jagada hooldajaga infot alati, kui ollakse koos vähihaige patsiendiga. Kuid andmekaitse seadused kaitsevad isiklikku terviseinfot. Need määravad, mis laadi meditsiinilist infot hooldaja võib saada, kui patsienti juures ei ole. Sellegipoolest on hooldajal võimalik patsiendi kohta meditsiinilist infot saada. Lihtsaim ning levinuim moodus on võtta vähihaige kirjalik kinnitus, et hooldaja võib arstilt teda puudutavat infot saada.

Isegi kui hooldajal ei ole patsiendilt kirjalikku kinnitust, võib siiski enda poolt vähihaige kohta infot anda. Tõenäoliselt saab hooldaja ka üldist infot patsiendi probleemide kohta.

Näiteks „kas oksendamine on üks eelmisel nädalal tehtud kemoteraapia kõrvalmõjusid?“. Võib küsida ka hüpoteetilist infot, näiteks „kui ta on oksendanud 2 päeva, kas me peaksime tulema teda ette näitama?“ Isegi detailset infot saamata võib see järgmiste sammude üle otsustamisel hooldajale abiks olla.

Hoolduse ja töö ühildamine

Hoolduse ja töö ühildamine tähendab oskust kanda erinevaid kohustusi, mis inimest eluteel saadavad.

Peamiselt on vaatluse all töökohustus ja selle täitmine olukorras, kus hooldamine nõuab üha enam aega. Määrava tähtsusega on tööandja vastutulelikkus ja mõistvus hooldust korraldava töötaja suhtes. Paindliku töökorralduse ja hoolduse ühildamisel ei ole hooldaja jaoks kirjutatud reegleid, pigem vastastikused kokkulepped nii tööandja,  vähihaige kui ka teiste pereliikmete ja lähedastega.

Ühe võimalusena võib vähihaige hooldamise ja töökohustuse ühitamisel kasutada hoolduslehte ja selle alusel Haigekassa poolt makstavat hooldushüvitist. Hooldushüvitist on õigus saada haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni 7 järjestikuse päeva eest. Täiendav informatsioon on leitav Eesti Haigekassa kodulehelt.

Rahaline toetus

Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesuguseid kvaliteetseid tervishoiuteenuseid, ravimeid ja meditsiiniseadmeid ning haigestumine ei tohi kaasa tuua finantsriski. Sellest põhimõttest lähtutakse vähihaige puhul. Täiendava toena võib käsitleda Eesti Haigekassa poolt rakendatud ravimihüvitist, mida saavad kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot. Rohkem informatsiooni ravimihüvitise kohta leiab siit.

Vähihaige hooldaja seisab hoolduse korraldamisel lisaks füüsilisele ja vaimsele koormusele silmitsi ka rahaliste kuludega. Need võivad olla otseselt seotud hooldusega, kui tegemist on ravi- ja ravimitekuluga, või kaudselt, kui hoolduse korraldamisega võib ohtu sattuda hooldaja tegelik töökoht ja sissetulek.

Lisaks hooldushüvitisele, mida saab taotleda Eesti Haigekassa kaudu, on hooldajal võimalik kasutada ka hooldajatoetust, mille täpsemad tingimused seab iga Eesti kohalik omavalitsus. Rahalise toetuse puhul on keskmes individuaalsed lahendused, mis toetuvad tegelikule hooldusolukorrale.

Toetusvõimalused
Info vähist

Peamine teave vähkhaiguse ja hoolduse kohta

Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides.

Selleks, et vähihaige hooldaja suudaks paremini hooldust korraldada, on vaja õigeaegset ja lihtsalt mõistetavat informatsiooni.

  • Ülevaate erinevatest vähkhaigustest leiab Eesti Vähiliidu kodulehelt

Peamine teave rinnavähi kohta

Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides.

Selleks, et vähihaige hooldaja suudaks paremini hooldust korraldada, on vaja õigeaegset ja lihtsalt mõistetavat informatsiooni.

Täpsem teave rinnavähi kohta on leitav siit ning lisalugemist ja brošüüre siit

Tervishoiuteenused

Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesuguseid kvaliteetseid tervishoiuteenuseid, ravimeid ja meditsiiniseadmeid ning haigestumine ei tohi kaasa tuua finantsriski.

Tervishoiuteenuste seas orienteerumisel on suurimaks toeks kindlasti perearstid ja spetsiifilise info osas onkoloogiakeskused Tallinnas ja Tartus.

– Hooldaja ning  hooldus- ja ravimeeskonna  koostöö hoolduse korraldamisel

Vähihaige patsiendi enda ja tema hooldaja jaoks võib haiglasse arsti juurde minek olla hirmutav ja stressitekitav. Tundub, et inimesed räägiksid justnagu teist keelt, kõigil tundub olema kiire.

Patsiendil endal on oluline osa tervishoius, niisamuti ka tema hooldajal, kellel on õigus saada lugupidavalt koheldud. Iga ekspert, kes vähihaiget läbi vaatab, peaks kuulama ka hooldaja muresid ja pühendama piisavalt aega tema küsimustele vastamiseks.

Vähihaige hooldaja ei tohi karta küsida küsimusi ja ei tohi loobuda enne, kui saadakse arusaadav vastus.

-Vähiravile suunatud teenused

Eestis pakuvad vähiravi:

Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskus

Toetavad teenused

Vähihaige enda ja tema hooldaja jaoks on olulisel kohal ka toetavad teenused, mis aitavad hooldust korraldada ja muuta hoolduskeskkond võimalikult positiivseks.

Psühholoogiline tugi ja nõustamine

  • Kesksel kohal on psühholoogiline tugi ja nõustamine, mis on toetusravi ja nõustamiskabineti kujul kättesaadavad nii vähihaigele kui ka hooldajale

Koostöös MTÜ-ga Eesti Vähiliit võimaldatakse vähipatsientidele eneseabi ja toimetulekukursusi. Ellu on kutsutud vähipatsientidele tugiisikute võrgustik.

Rahvastiku tervise arengukava eelarvest toetatakse MTÜ Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefoni 800 2233 ja töötab vähifoorum.

Terviseennetus

Asendushooldus

  • Vähihaige hooldaja teekonna lihtsustamiseks on koostatud vähiravi teejuht ning hoolduskoormuse vähendamisel on toeks õendusabi teenus, lisaks palliatiivravi

MTÜ Pallium abiga toimub kaugele arenenud haigusega vähihaigetele palliatiivset toetust ja hospiitsi pakkuvate haiglate võrgustiku arendus üle Eesti. Palliatiivset ravi ja hospiitsi pakkuvate haiglate personalile viiakse läbi koolitusi. Täpsemat infot jagab Pallium oma kodulehel.

Poliitikaraamistik ja huvitatud osapooled
Riiklik vähiennetus ja –ravi raamistik

Eesti vähiennetus ja –ravi raamistik oli aastani 2015 koondatud riiklikku vähiravi strateegiasse.

Tänase seisuga on strateegia uuendamata ja juhindutakse Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel juhtimisel koostatud Rahvastiku tervise arengukavasse 2009-2020. Üldeesmärk on tervena elatud eluea pikendamine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.

Selgema suunise annab Eesti Haigekaasa positisioon onkoloogia osas. Haigekassa vaatab teemale kui tervikule ehk ühelt poolt tegeleb nii kaasaegse diagnostika kui ravi rahastamise, teenuste ja ravivõimaluste laiendamisega kui teisalt ennetuse ja teadlikkuse tõstmisega. Haigekassa toetab tervishoius ravikvaliteedi standardite seadmist ja indikaatorite mõõtmise arendamist. Eelkõige on ravikindlustuse jaoks oluline luua võimalused ennetada, varakult avastada ja tõhusalt ohjata pahaloomulisi kasvajaid võimaldades inimestele parima ravitulemuse ja elukvaliteedi.

Kas poliitikaraamistik tunnustab omastehooldajate panust hoolduse korraldamisel?

Vähihaige hooldaja kui omastehooldaja laiemalt on arengukava vaates tähtis osapool, kes vajab tuge ja toetust hoolduse korraldamisel.

Keskmes on nii hooldaja hooldusteadlikkus kui ka nõustamine sõltumata hoolealuse diagnoosist.

Riiklik rinnavähiennetus ja –ravi raamistik

Kaasaaegsed teadmised pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjuste ja ennetamise osas on tõestanud, et ligi 30% kõigist vähijuhtudest on välditavad. Võttes lisaks arvesse, et vähk on ühiskonnale kulukas haigus, on oluline panustada ennetustegevusse.

Lisaks ennetusele on olulisel kohal ka vähktõve varane avastamine sõeluuringute abil. Skriiningud ehk sõeluuringud viiakse läbi kindlas vanusegrupis naiste hulgas. Sõeluuringutel avastatud haigus on valdavalt algusjärgus, kui naisel veel oma tervise osas mingeid kaebusi ei ole. Algusjärgus avastatud haigus allub aga paremini ravile.

Eestis teostatakse riiklikult rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringuid. Sihtrühma kuuluvate inimeste kutsumine sõeluuringutele toimub koostöös Eesti Haigekassaga.

Selle ülevaate koostas MTÜ Eesti Omastehooldus jaanuaris 2018.

Kontakt: Ivar Paimre,  ivar.paimre@omastehooldus.eu

Back To Top